LAPS LÄHEB KOOLI

Kooli minnes on lapse sotsiaalne oskus aluseks positiivseks hoiakuks ning edasiminekuks koolis. Koolis ei satu tavaliselt raskustesse lapsed, kellel pole piisaval hulgal teadmisi ja oskusi, vaid need, kellel raskem lahendada selliseid ülesandeid, mis nõuavad rohkem fantaasiat ja leidlikkust. Puudub keskendumisvõime, ei suuda oma tegevust lõpetada, puudub eneseteenindusvilumus, puuduvad viisaka käitumise harjumused (kodus antakse toetust füüsilise vägivalla kasutamisele), käeline tegevus on nõrk (ei oska kääridega lõigata), oleks püsivust ja kuulaks sõna ning korraldusi.

Hea õppimise aluseks on hea kasvatus ( Jaapani vanasõnagi ütleb, et ei saa õpetada kasvatamatut last). Kõige olulisem lapse koolivalmiduse juures on siiski püsivus ja sõnast aru saamine, kui lapsel see puudub, siis ei ole ta veel kooliküps, vaatamata sellele, et vanuseks on 7 eluaastat. Kuidas lapsevanem võiks aru saada lapse tähelepanuhäirest, impulsiivsusest ning püsimatusest? Mõningad tähelepanekud koolis:

•Ei vii alustatud lõpuni, jätab töö pooleli                   •Distantsitu käitumisega
•Ei suua tähelepanu koondada                                 •Pidev nihelus, kärsitus
•Ootamine on raske                                                •Väga jutukas, räägib palju
•Puudulik enesekontroll, impulsiivsus                        •Pidevalt liikumises

Mõningad näpunäited vanematele:
•Vanem peaks olema järjekindel nõudmistes ja reeglites. Kindlate reeglite puhul on  vähem põhjust trotsida ja protestida.
•Luua lapsele kindel päevakava.
•Aeglane  üleminek  ühelt tegevuselt teisele.
•Muusika kuulamine.
•Julgustada last üksi mängima, et soodustada süvenemisvõimet.
•Luua lapsele kindlustunnet.
•Oluline on pereliikmete ühesugune arusaamine kasvatusest, nõudmistest ja distsipliinist.
•Vältida  võistlusmänge teiste lastega. See võib  tekitab agressiivsust. Soodustada  last  tegevusele, kus ta võistleb iseendaga. 
 
Olenemata koolide erinevatest ootustest võiks laps koolimineku ajaks:
• teada oma ees- ja perekonnanime, aadressi, telefoninumbrit, vanust ning sünnipäeva;
• kirjutada trükitähtedega oma ees-ja perekonnanime;
• istuda rahulikult 10 min segamata teise jutule vahele;
• haarata silmadega 3-5 objekti;
• orienteeruda ajas: eile-täna-homme, enne ja pärast, aastaajad, nädalapäevad; tunda kella;
• orienteeruda ruumis: all, üleval, paremal-vasakul jne;
• loendada kasvavalt ja kahanevalt 10 piires;
• omada laialdast sõnavara, kasutada erinevaid üldmõisteid: loomad, linnud, riided, nõud, mööbel jne;
• jutustada grammatiliselt õigete lausetega;
• arutleda ning tuua välja põhjus-tagajärg suhted: sellepärast, et… ;
• osata võrrelda sarnaseid pilte, näha ning tuua välja erinevusi ja sarnasusi;
• osata kuuldud loos või pildil välja tuua olulisi sündmusi ja detaile;
• eristada sõnas häälikuid, tajuda nende järjekorda ning osata häälida.

Et koolis õppimine lapsele meeldiks, selleks peaks:
• laps tahtma kooli minna ning seal õppida;
• taluma eemalolekut pereliikmetest;
• saama hakkama uues olukorras ning vajadusel paluma abi;
• riietuma, sööma ja pesema iseseisvalt;
• oskama ja tahtma eakaaslastega koos olla, end teistega võrrelda;
• täitma täiskasvanu poolt esitatud nõudmisi ja reegleid