LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED:

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.

Rühmaõpetaja tutvustab õppeaasta alguses toimuval rühmakoosolekul lapse arengu hindamise meetodeid, põhimõtteid ja korraldust.

Lapsevanemale antakse tagasisidet igapäevaselt ning arengu- ehk perevestluste käigus.

Arengukirjelduste koostamisel toetutakse lapse omandatud pädevustele, laste tööde vaatlustele, vestlusele lapsega, teiste last õpetavate pedagoogidega ja lapse perega. Arengukirjeldus toob välja lapse individuaalsuse, tema tugevad küljed, arenguvaldkonnad ja edasised tegutsemiseesmärgid õppe- ja kasvatustegevustes.

Lapse koolivalmiduse hindamine toimub lapse omandatud pädevustele toetudes ja koostöös lapsevanemaga. Koolivalmiduse väljaselgitamiseks rühma tasandil on väljatöötatud materjalid.

Rühmaõpetaja teeb lapse arengu jälgimisel ja hindamisel koostööd teiste lapsega tegelevate pedagoogidega ja logopeediga.

Lapse arengu hindamisel kasutatakse järgmisi meetodeid:
•vaatlusmeetod
•laste tööde analüüs
•laste intervjueerimine
•lapse arengu õpitulemus vanuse lõikes

Lapse arengut kirjeldatakse:
•lapsest lähtuvalt
•väärtustades saavutatut
•arvestades lapse individuaalset eripära

HINDAMISE KORRALDUS:

1.Lapse edenemise-edukuse näitajaks tema areng ning selle kohta annab rühmaõpetaja vanemale terve õppeperioodi vältel pidevalt SUULIST TAGASISIDET.

2.LASTE ARENGUMAPID. Lasteaeda  tulles seatakse sisse igale lapsele arengumapp, mis on aluseks arengu hindamisel kuni kooli minekuni. Aastaringselt  tutvustatakse vanemale.

3.ARENGUKIRJELDUSED
Koostatakse 1 kord õppeaasta jooksul: mais
1 x aastas saab lapsevanem tema lapse edenemise kohta kirjaliku hinnangu (arengukirjelduse). TUBLIDUSELEHE – vastavalt lapse vanuseastmele.
Arengukirjelduste koostamisel, sõnalise hinnangu andmisel on orientiiriks lapse arengu eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused kahe-, kolme-, nelja-, viie-, kuueaastaselt.

4. LOGOPEEDILISE HINNANGU annab kutsud logopeed 1x  aastas- märtsis aprillis.

5. KOOLIVALMIDUSE HINDAMISE KORRALDUS
Koolivalmiduse kujunemist selgitatakse 6 -7 aastastel lastel 2 korda õppeaasta jooksul
1. Septembris-oktoobris: vestlus/uuring. Saadakse ülevaade, milline on lapse kujunev koolivalmidus.
Vestluse/ uuringu tulemusena saab õpetaja teada, kellel ning milline arenguaspekt vajab aasta jooksul enamat tähelepanu, keda erialaspetsialistide juurde konsultatsiooni saata ning kuidas probleemide ilmnemisel korral lapse arengut suunata, toetada. Iga last küsitletakse individuaalselt, tulemused märgitakse lehele, kus pannakse kirja lapse eripära, tugevad ja nõrgad küljed. Tulemustest antakse suuline ülevaade vanemale.
2. Märtsis – aprillis: joonistamise test
Tulemustest antakse vanemale suuline ülevaade. Tutvustatakse lapse tehtud testi, kus on ära märgitud ebatäpsused.

6. ARENGUVESTLUS VANEMAGA
Üks kord õppeaastas (märts- mai ) viib õpetaja vanemaga läbi arenguvestluse. Selle eesmärgiks on saavutada kooskõla kodu ja lasteasutuse tegevuse eesmärkides ja põhimõtetes. Arenguvestluse käigus antakse kahepoolset tagasisidet lapse arengust ning kavandatakse mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu toetamisel.

Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.

7.KOOLIVALMIDUSKAART
Õppekava läbinule annab lasteaed välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused iseloomustades:
Tunnetus- ja õpioskuseid:
Lapse oskus tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.
Sotsiaalseid ja mänguoskuseid:
Lapse oskus teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. Mänguoskuseid.
Enesekohaseid oskuseid:
Lapse suutlikus eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.
Kõne arengut
Lapse Igapäevane suhtlemine, õige hääldus, sobivate grammatiliste vormide kasutamine ja mitmekesine lauseehitus, huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, lugemise ja kirjutamise esmased oskused.
Üldfüüsilist arengut
Lapse soov liikuda ja rõõm liikumisest, sihipärase tegevuse nimel pingutamine, aktiivne tegutsemine üksi ja rühmas, kehalise aktiivsuse olulisuse mõistmine, hügieeni- ja ohutusnõuete täitmine.
ning andes kokkuvõtte lapse koolivalmidusest:
1.Lapse arengu tugevatest külgedest ( õppe- ja kasvatustegevuses, sh huvidest ja motivatsioonist)
2.Lapsel toetamist vajavatest külgedest, soovitustest edaspidiseks ( lasteasutuses rakendatud tugiteenustest, mida on vaja jätkata)
3.Arvamus koolivalmiduse kohta
Koolivalmiduskaart väljastatakse lapsevanemale lapse lasteasutusest lahkudes Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.

Lehekülge haldab
Veronika Kübar
Tallinna Lille Lasteaia direktor
6567 371
lille@lille.edu.ee